Intervjuu Eesti Seitsmenda Päeva Adventistide koguduse liikme Eduard Variga. (23.11.2010)
Millal Te kohtusite esimest korda Amanda Nukkaga?
Esimene kord. See oli siis kui ta läks siit Tartust minema. Tartu kogudus saatis ta ära. Ta oli meie Tartu Seitsmenda Päeva Adventistide Koguduse liige.
Millega tegeles Amanda Nukka Tartu Seitsmenda Päeva Adventistide koguduses enne seda, kui ta siit Tallinnasse lahkus?
Ametnik oli ta vist suhteliselt lühikest aega. Ta oli meie Liidu kassapidaja. Tallinnasse läks ta sellepärast, et ta Saaks Aafrikasse minna, sest misjonäritöö sai ta meie kaudu. Mäletan seda hästi, olin siis juba üle 20 aasta vana.
Millised suhted olid Teil Amanda Nukkaga?
Väga palju me üksteist ei tundnud, sest tema oli ainult meie koguduse liige siin. Kogudus saatis tema ära ühel pidulikul jumalateenistusel, kus ma ka ise osalesin. Suuremaid sidemeid mul temaga ei olnud. Ärasaatmine oli uhke. Toimus pidulik jumalateenistus ja ärasaatmine.
Miks läks Amanda Nukka misjonitööd just Aafrikasse tegema?
Ei. Ei tea. Ma ei tea ka neid tagapõhju. Sel ajal oli Aafrika kontinent meie misjoni huviorbiidis. Sinna tööle võtmine toimus meie keskuste kaudu.
Asjaajamise kohta ma muidugi midagi ei tea, kuid Amanda Nukka ilmselt andis ennast ülesse, et ta tahab misjonärina Aafrikasse minna ja jumalat teenida. Aga kuidas toimus asjaajamine nende asutuste vahel – seda mina kahjuks ei tea.
Kas Amanda Nukka külastas pärast misjonitööle minekut Aafrikasse 1931. aastat veel oma kodumaad?
Ja-jaa. Eesti ajalgi käis ta mitmel korral. Kui ta Aafrikas töötas, siis käis ta siin mitu korda puhkusel ja esines isegi siin Tartus.
Kas Te ise võtsite tema esinemistest osa ja kohtusite temaga?
Isiklikku kohtumist Amanda Nukkaga sel korral ei toimunud. Isiklikul pinnal hakkasid kohtumised toimuma siis, kui ta nõukogude ajal siin käis.
Ta oli siis juba vanadusepuhkusel Ameerikas.
Kas Te mäletate, mis aastal/aastatel külastas Amanda Nukka oma kodumaad Nõukogude Liidu koosseisus?
Ta käis siin mitu korda. Need olid 1970ndatel, kuid täpsemalt kahjuks ei mäleta. Võib – olla käis ta siin isegi 1980ndate aastate algul. Ta käis siin imeteldavalt väga kõrges vanaduses.
On teil meeles ka mingeid juhtumeid, mis on seotud tema kodumaa külastustega nõukogude ajal?
Meil oli siinses kirikus jumalateenistus. Mina läksin Pihkva rongi peale, mis oli Tallinnasse minemas. Ma sõitsin Tallinnasse ja kohtusin seal Amanda Nukkaga. Pikka jutuajamist meil ei olnud, sest selleks ei olnud meil ka võimalust. Tema külastus oli samuti väga kiire – kiiresti tuli ja kiiresti läks. Tema oli ju seotud ka ajaga. Ta pidi olema teatud ajal hotellis, sest teda ju kogu aeg valvati.
Ta ei saanud mitmeks päevaks ära minnagi, kuigi ta Eestis mitu päeva veetis. Ta pidi olema silma all nendel.
Kui ta juba päris vana oli, siis ta finantseeris Peipsiääre ja Kallaste kandi evangeeliumi tööd. Ka üks meie pastor hakkas seal käima, kuid kui Nukka kuulis, et me kavatseme seal hakata tegema evangeelseid koosolekuid, siis ta enam ei soodustanud seda tegevust. Põhjust ei oska mina öelda. Te ei olnud just kõige vaesemal elujärjel inimene. Räägiti, et tal pidi Ameerikas California kandis, kus ta elas, olema kanafarm. Tegelikult tuli välja, et tal oli ainult kaks kana.
Mainisite intervjuu eelses vestluses, et ta on ka Tartus käinud nõukogude ajal.
Jah, ühe korra ta siin tõesti käis. Minu arust ta käis siin illegaalselt. Tallinnast ei lubatud Amanda Nukkal julgeolekujõudude poolt lahkuda. Tal olid siin Tartumaal Avangardi kolhoosis sugulased. Nendega ta kohtus ja saatis neile pakke. Pärit oli ta Kallastelt. Tema üks sugulane on hetkel Kallaste linnapea.
Kui Amanda Nukka külastas Nõukogude ajal, kas ta rääkis Teile ka oma kogemustest misjonitööl Aafrikas?
Ei. Kahjuks sellest juttu ei olnud.
Täpsustuseks. Sel ajal kui Amanda Nukka siin käis, siis tegelikult elas ta juba Ameerika Ühendriikides.
Jaa. Nii see oli. Nagu ma mainisin, oli ta siis juba päris rauk ja ta oli vanaduspuhkusel.
Kas kohalikul kogudusel olid olemas sidemed Amanda Nukkaga suhtlemiseks?
Ei. Sidemeid ei olnud. Suhtlus toimus ainult tema külaskäikude ajal. Siinsete omakeste ja Amanda Nukka omavahelistest suhetest ma midagi ei te.
Arvan seda, et ka nende vahel ei olnud erilisi sidemeid. Usu poolest olid nad erinevad (Amanda Nukka oli ainukene perekonna liige, kes oli usklik. Ülejäänud seda ei olnud – Autori märkus). Ühe meie pastoriga, kes 1944. aastal siit Ameerikasse põgenes, Amanda Nukka suhtles. Pastori naine oli minu abikaasa tädi ja Nukka kaudu saadeti ka meile igasuguseid pakke jne.
Mis Teie arvate? Kas Amanda Nukka mõtles peale II MS lõppu kodumaale naasmisest?
Ma küll ei tea tema mõtteid, kuid ma eriti ei usu. Tal olid läänes lihtsalt palju paremad elamistingimused, kui oleksid olnud siin. Samuti sai ta seal teha tööd, mida ta oskas.
Millised olid Teie sidemed Mary Saksaga?
Sidemeid ei olnudki. Isiklikult ma teda ei tundnud, sest tema ei olnud meie Tartu kogudusega seotud
Kuidas Te iseloomustaksite Amanda Nukkat?
Võiksin ütelda seda, et ta oli tagasihoidlik ja rahulik inimene. Oma olemuselt ei olnud ta väga silmapaistev.
Millal Te kohtusite esimest korda Amanda Nukkaga?
Esimene kord. See oli siis kui ta läks siit Tartust minema. Tartu kogudus saatis ta ära. Ta oli meie Tartu Seitsmenda Päeva Adventistide Koguduse liige.
Millega tegeles Amanda Nukka Tartu Seitsmenda Päeva Adventistide koguduses enne seda, kui ta siit Tallinnasse lahkus?
Ametnik oli ta vist suhteliselt lühikest aega. Ta oli meie Liidu kassapidaja. Tallinnasse läks ta sellepärast, et ta Saaks Aafrikasse minna, sest misjonäritöö sai ta meie kaudu. Mäletan seda hästi, olin siis juba üle 20 aasta vana.
Millised suhted olid Teil Amanda Nukkaga?
Väga palju me üksteist ei tundnud, sest tema oli ainult meie koguduse liige siin. Kogudus saatis tema ära ühel pidulikul jumalateenistusel, kus ma ka ise osalesin. Suuremaid sidemeid mul temaga ei olnud. Ärasaatmine oli uhke. Toimus pidulik jumalateenistus ja ärasaatmine.
Miks läks Amanda Nukka misjonitööd just Aafrikasse tegema?
Ei. Ei tea. Ma ei tea ka neid tagapõhju. Sel ajal oli Aafrika kontinent meie misjoni huviorbiidis. Sinna tööle võtmine toimus meie keskuste kaudu.
Asjaajamise kohta ma muidugi midagi ei tea, kuid Amanda Nukka ilmselt andis ennast ülesse, et ta tahab misjonärina Aafrikasse minna ja jumalat teenida. Aga kuidas toimus asjaajamine nende asutuste vahel – seda mina kahjuks ei tea.
Kas Amanda Nukka külastas pärast misjonitööle minekut Aafrikasse 1931. aastat veel oma kodumaad?
Ja-jaa. Eesti ajalgi käis ta mitmel korral. Kui ta Aafrikas töötas, siis käis ta siin mitu korda puhkusel ja esines isegi siin Tartus.
Kas Te ise võtsite tema esinemistest osa ja kohtusite temaga?
Isiklikku kohtumist Amanda Nukkaga sel korral ei toimunud. Isiklikul pinnal hakkasid kohtumised toimuma siis, kui ta nõukogude ajal siin käis.
Ta oli siis juba vanadusepuhkusel Ameerikas.
Kas Te mäletate, mis aastal/aastatel külastas Amanda Nukka oma kodumaad Nõukogude Liidu koosseisus?
Ta käis siin mitu korda. Need olid 1970ndatel, kuid täpsemalt kahjuks ei mäleta. Võib – olla käis ta siin isegi 1980ndate aastate algul. Ta käis siin imeteldavalt väga kõrges vanaduses.
On teil meeles ka mingeid juhtumeid, mis on seotud tema kodumaa külastustega nõukogude ajal?
Meil oli siinses kirikus jumalateenistus. Mina läksin Pihkva rongi peale, mis oli Tallinnasse minemas. Ma sõitsin Tallinnasse ja kohtusin seal Amanda Nukkaga. Pikka jutuajamist meil ei olnud, sest selleks ei olnud meil ka võimalust. Tema külastus oli samuti väga kiire – kiiresti tuli ja kiiresti läks. Tema oli ju seotud ka ajaga. Ta pidi olema teatud ajal hotellis, sest teda ju kogu aeg valvati.
Ta ei saanud mitmeks päevaks ära minnagi, kuigi ta Eestis mitu päeva veetis. Ta pidi olema silma all nendel.
Kui ta juba päris vana oli, siis ta finantseeris Peipsiääre ja Kallaste kandi evangeeliumi tööd. Ka üks meie pastor hakkas seal käima, kuid kui Nukka kuulis, et me kavatseme seal hakata tegema evangeelseid koosolekuid, siis ta enam ei soodustanud seda tegevust. Põhjust ei oska mina öelda. Te ei olnud just kõige vaesemal elujärjel inimene. Räägiti, et tal pidi Ameerikas California kandis, kus ta elas, olema kanafarm. Tegelikult tuli välja, et tal oli ainult kaks kana.
Mainisite intervjuu eelses vestluses, et ta on ka Tartus käinud nõukogude ajal.
Jah, ühe korra ta siin tõesti käis. Minu arust ta käis siin illegaalselt. Tallinnast ei lubatud Amanda Nukkal julgeolekujõudude poolt lahkuda. Tal olid siin Tartumaal Avangardi kolhoosis sugulased. Nendega ta kohtus ja saatis neile pakke. Pärit oli ta Kallastelt. Tema üks sugulane on hetkel Kallaste linnapea.
Kui Amanda Nukka külastas Nõukogude ajal, kas ta rääkis Teile ka oma kogemustest misjonitööl Aafrikas?
Ei. Kahjuks sellest juttu ei olnud.
Täpsustuseks. Sel ajal kui Amanda Nukka siin käis, siis tegelikult elas ta juba Ameerika Ühendriikides.
Jaa. Nii see oli. Nagu ma mainisin, oli ta siis juba päris rauk ja ta oli vanaduspuhkusel.
Kas kohalikul kogudusel olid olemas sidemed Amanda Nukkaga suhtlemiseks?
Ei. Sidemeid ei olnud. Suhtlus toimus ainult tema külaskäikude ajal. Siinsete omakeste ja Amanda Nukka omavahelistest suhetest ma midagi ei te.
Arvan seda, et ka nende vahel ei olnud erilisi sidemeid. Usu poolest olid nad erinevad (Amanda Nukka oli ainukene perekonna liige, kes oli usklik. Ülejäänud seda ei olnud – Autori märkus). Ühe meie pastoriga, kes 1944. aastal siit Ameerikasse põgenes, Amanda Nukka suhtles. Pastori naine oli minu abikaasa tädi ja Nukka kaudu saadeti ka meile igasuguseid pakke jne.
Mis Teie arvate? Kas Amanda Nukka mõtles peale II MS lõppu kodumaale naasmisest?
Ma küll ei tea tema mõtteid, kuid ma eriti ei usu. Tal olid läänes lihtsalt palju paremad elamistingimused, kui oleksid olnud siin. Samuti sai ta seal teha tööd, mida ta oskas.
Millised olid Teie sidemed Mary Saksaga?
Sidemeid ei olnudki. Isiklikult ma teda ei tundnud, sest tema ei olnud meie Tartu kogudusega seotud
Kuidas Te iseloomustaksite Amanda Nukkat?
Võiksin ütelda seda, et ta oli tagasihoidlik ja rahulik inimene. Oma olemuselt ei olnud ta väga silmapaistev.